Hommikul panime oma asjad kokku ja valmistusime Toropetsi minema. 14.00 umbes tuli rong ja Soolamees ootas meiega koos rongi. Rongis kohtasime Andrest, Marjet ja Üllot (nad olid juhuse tahtel samas vagunis kuhu meie tulime). Toropetsis oli selline teadmatuse tunne ja minnalaskmise noot õhus, vedelesime kuskil Leenini kuju juures pargis ja libistasime õlut, mängiti parmupilli ja oldi niisama. Siis otsustati edasi sõita Posniasse ja jäime bussi ootama. Sihtkohta jõudes peatus buss poe ees ja kuna meil samal päeval edasi transporti polnud, otsustati jääda jõe äärde laagrisse. Panime püsti oma laagriplatsi küla põhilisse ujumiskohta. Andsime kohalikele jõnglastele sõpruse sõlmimiseks kommi ja hiljem tuli meil veel konservidega toita külakoeri. Käisin jões ujumas, vesi oli külm ja kiire vooluline kuid väga madal. Õhtu edenedes tegime lõkke. Hiljem tegin Evale massaazi ja järsku tõdesid minu silmad järgmist vaatepilti: Andres oli paljalt vees, Üllo ulatas talle kaldalt veini ja Anne ning Marje lükkasid Üllo kogu täiega vette, Üllo kättemaksus tiris nad vette ja kõik olid koos passide ja dokumentidega märjad. Dokumente kuivatati muidugi lõkkes ja paberi restaureerija Riin ainult vangutas selle asja peale pead. Õhtu jätkus samas vaimus. Mõned meist tegelesid ka teistsuguste asjadega, nt. Kairi ja Kaarel tinistasid parmupilli mängida. Magama mindi selliselt, et pandi penomatid ritta ja tihedalt üksteise kõrvale, et oleks soojem. Kotid ja videotehnika sidusime kummipaelaga ühisesse ketti ja mõlemast otsast äärmiste käe külge (varga alarm). Olin Eva ja Riini vahel ja imestasin, et mida ometi see Eva sipleb jalgadega - pärast selgus et need olid "Ossosje põdrad" (eks asjaosalised teavad isegi millega tegu). Öösel oli päris soe magada, õnneks ei sadanud. 25.07.2008.....Posnia jõe ääres
Hommikul panime oma asjad kokku ja valmistusime Toropetsi minema. 14.00 umbes tuli rong ja Soolamees ootas meiega koos rongi. Rongis kohtasime Andrest, Marjet ja Üllot (nad olid juhuse tahtel samas vagunis kuhu meie tulime). Toropetsis oli selline teadmatuse tunne ja minnalaskmise noot õhus, vedelesime kuskil Leenini kuju juures pargis ja libistasime õlut, mängiti parmupilli ja oldi niisama. Siis otsustati edasi sõita Posniasse ja jäime bussi ootama. Sihtkohta jõudes peatus buss poe ees ja kuna meil samal päeval edasi transporti polnud, otsustati jääda jõe äärde laagrisse. Panime püsti oma laagriplatsi küla põhilisse ujumiskohta. Andsime kohalikele jõnglastele sõpruse sõlmimiseks kommi ja hiljem tuli meil veel konservidega toita külakoeri. Käisin jões ujumas, vesi oli külm ja kiire vooluline kuid väga madal. Õhtu edenedes tegime lõkke. Hiljem tegin Evale massaazi ja järsku tõdesid minu silmad järgmist vaatepilti: Andres oli paljalt vees, Üllo ulatas talle kaldalt veini ja Anne ning Marje lükkasid Üllo kogu täiega vette, Üllo kättemaksus tiris nad vette ja kõik olid koos passide ja dokumentidega märjad. Dokumente kuivatati muidugi lõkkes ja paberi restaureerija Riin ainult vangutas selle asja peale pead. Õhtu jätkus samas vaimus. Mõned meist tegelesid ka teistsuguste asjadega, nt. Kairi ja Kaarel tinistasid parmupilli mängida. Magama mindi selliselt, et pandi penomatid ritta ja tihedalt üksteise kõrvale, et oleks soojem. Kotid ja videotehnika sidusime kummipaelaga ühisesse ketti ja mõlemast otsast äärmiste käe külge (varga alarm). Olin Eva ja Riini vahel ja imestasin, et mida ometi see Eva sipleb jalgadega - pärast selgus et need olid "Ossosje põdrad" (eks asjaosalised teavad isegi millega tegu). Öösel oli päris soe magada, õnneks ei sadanud. 
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment