22.07.2008......Andreapoli seiklused ja võrratu loodus

9.00 oli äratus ja läksime kohalikku kohvikusse sööma. Teenindus oli vene moodi ja söögi kättesaamine aina venis. Kella 10-sele kokkusaamisele kohalike „eesti juurtega“ inimestega Internaadis jäime hiljaks. Meie võõrustaja ja ninamees Soolamees pidas maha lõputu kõne, inimesed kannatasid. Siis sai ka pärast seda inimestega vesteldud ja pilti tehtud. Peale seda oli meile organiseeritud matk vaatamisväärsustega (vana eestlaste surnuaed ja mingi hoone varemed). Sõit toimus vana ja eheda UAZ-bussiga, kus istmete asemel oli rattakoobastele tõstetud lahtine laud ja nii me siis kahes reas vastamisi istusime. Tee kulges kohati läbi heinamaa, kitsal metsarajal ja üldse teedeta paigus. Autojuhil oli selleks tarbeks mootorsaag kaasas ja vajadusel langetas ka ettejäävaid puid. Sõit kulges nagu ameerika raudteel – ikka üles-alla. Järsku avastasime, et põrand on väga õline, tuli välja et mingi kanistri kork li pealt tulnud ja nüüd voolas selle sisu põrandal, asi likvideeriti kuivade heintega. Siis veel selline lugu, et ühe puu teepealt saagimise aktsiooni käigus oli meie paparatsode meeskond nii hoos, et Evale kukkus antud puu reie peale ja ta tegi ühe toreda uperpalli. Eesti surnuaed oli huvitav ja asus müstilise loodusega paigas, teel sinna võtsime jalad paljaks ja sumpasime soojades veesilmades, muda varvaste vahel lirtsumas. Peale vaatamisväärsusi läksime kauni järve äärde ujuma – viskusin suurest õnnest kohe vette. Ujud ja ujud....meeletu avarus ja mäed raamistamas järve, vesi on selge ja soe, kallastel vesiroosid. Kui ma oleksin mõni veeolevus, siis oleksin sinna järve elama kolinud. Välja tulles pakuti mulle lahkesti pekki, sibulat ja leiba (see maitses hää), hiljem läksime kõigi tüdrukutega eemale näkki ujuma ka. Tagasisõit internaati oli meeleolukas, laulsime terve tee ja minul täiega katus sõitis lihtsalt sellest ilusast loodusest ja vabadusest. Õhtul läksime ühe „eesti tädi“ juurde, kus meile näidati hunnik vanu dokumente ja pilte, tädid ise olid sellised huvideta. Seal pakuti meile ilusti süüa-juua ja Madis käis vahepeal Sonjal bussijaamas vastas. Õhtul internaadis tegin veel Nelele massaazi ja siis läksin magama.