31.07.2008 ja 01.08.2008....viimane päev Tveris ja kojusõit

Ärkasin hilja 13.00 ja pakkisin kotid. 14.30 olid kõik fuajees ja valmis lahkuma, meid olid saatma tulnud Sergei ja ansambel Õunakese näitsik. Viisime rongijaama oma kotid ja läksime linnapeale kolama. Seekord liikusin koos Nele ja Riini toredas seltskonnas. Ostsin hulganisti komme ja kalamarja. 20.30 läks Moskva-Tallinn rong ja viimasel minutil muudeti rongi platformi, lisaks sellele olid Anne ja Üllo kuskile kadunud ja Madis jäi neid otsima. Meil tuli teha meeletu spurt koos kottidega kuskilt rongi ühest otsast teise, sest meie kohad olid esimeses vagunis. Kott oli kui tinapomm ja hing jäi koledasti kinni, rong peatus Tveris vaid minutikese ja hirm oli nahavahel. Õnneks saime kõik õnnelikult peale (ka Anne ja Üllo). Rongis oli meil tore olemine. Öösel puistas meid piirivalve ja eriti kahtlaseks kraamiks peeti Kaarli kaasaostetud matrioskat, ta pidi kõik üksipulki lahti võtma ja näitama millega tegu (naersime kõik kõvasti, piirivalvur oli surmtõsine). Järgmisena puistati minu kotti, huvi tekkis joonistuste vastu - küsiti, et kas mul on Moskva kunstiväärtuste luba neid jooniseid Tallinnasse viia jne. Õnneks lahenes asi mõistlikult (minu käes olid vaid närused grokiid ja põhiosa, mis oli Kaarli käes, jäi matrioskade tõttu puutumata). Igastahes jõudsime hommikul kuskil 9 paiku Tallinnasse, tegime veel koos ühise grupipildi ja kallistasime ja siis tormasid kõik ruttu igaüks eri suunda.......koduigatsus oli suur.

30.07.2008.....minek Tveri

7.30 start ja Sergei oli meil juba autoga vastas, kotid ja Madis, Sonja, Andres, Marje pandi pakiruumi, ülejäänud seltskond istus salongis. Meid viidi Posniasse ja seal ootasime lõbusalt tükike aega bussi, millega pidime saama Toropetsi. Buss läks ikka väga täis ja Annekene kurtis pidevalt oma taga oleva reisija aroomide ja kalduvuste üle, Riin suutis sellistes tingimustes magada ja Kairil oli jube pohmakas. Toropetsist edasi sõitsime rongiga Pologojasse ja siis veel teise rongiga Tveri. Kokku oli sõitmist nii 11 tundi ja vahepeal sai külastatud toredaid Venemaa tualette. Häda oli vahel nii suur, et tormasin ühe väikese tüdruku pikali ja kui lõpuks tegutsema asusin ja keegi mul kabiini ukse lahti tõmbas, enam ei suutnud ja röökisin täiest kõrist....platsi sain puhtaks ja rahu majas. Tveris oli meil vastas teadatuntud Sergei, kes oli meile juba taksod tellinud, suunduti külalistemajja Junost. Kohapeal selgus, et seal vabu kohti pole ja meil tuli uus hotell leida ja end loomulikult seal registreerida. Läksime hotelli Sentrallnõi ja õhul tegime ühiselt väikese peo. Viimasel õhtul lõid kired möllama ja nii mõnelgi oli vajadus auru välja lasta. Madise plahvatus tekitas mu kleidi peale veiniplekid. Annekesel oli miskit Marjega tegemist....Igastahes magama mindi sõpradena.

29.07.2008......viimane õhtu Nekrosovos

Hommikul käisime Riiniga Lapinite sugulaste juures pitse hankimas ja pildistasime, joonistasime neid siis Nelega innukalt. Hiljem joonistasin meie eesti taret ja siinset kodu. Jätkuvalt oli menüüs seened ja seekord valmis Kaarli käe all maitsev sirmik. Õhtul oli väike lahkumispidu ja Kairi tarbis kõike alkoholi segamine ning tulemusena olid tal soojad suhted ämbriga. Läksin köögilaua taga Andresega vaidlema vanainimeste elutarkuse koha pealt ja leidsin Neles endale selles osas mõttekaaslase. Hiljem arenes vestlus Nelega edasi. Igastahes sai juttu aetud ja maailma asju arutatud ning magama mindi mõõdukal ajal, et hommikul vara liikuma asuda.

28.07.2008......kukeseened ja sirmik

(Kairi leidis sirmiku ja pildil parajasti lõikab seda Kaarel, pildi tegi Eva Seping)
9.00 suundusime seenele, jagunesime kaheks grupiks ja mina jäin Kairi, Kaarli ja Evaga ühte punti. Kairi oli meil tubli seenetark ja tundis kohe ära sirmiku. Ühiselt otsustati korjata ainult neid seeni, mida ei pea kupatama (peamiselt kukeseened). Saak oli vägev ja mets lummav. Tagasitulles selgus, et ka teine seeneliste grupp oli saanud korraliku saagi. Kairi tarmukal juhtimisel toimus seente puhastamine ja roaks valmistamine. Anne tegi küpsisekooki. Viisime meile juba tuntud Lapinite sugulasele korvitäie seeni ja saime vastu kotitäie kartuleid, mune ja sibulat. Õhtuks valmis pidulik söök mis maitses imehea.

27.07.2008......pitsivaimustus

(pildil kohalik tädike, kes tuli meiega vestlema)

Hommikul tõi meile tuttav Sergei (eilne küüdi andja) kohale poemüüja, kes meie pärast tegi poe lahti. Tuli rahulik päev ja sissesättimine uude koju. Nele ja Riin täitsid päevikut, Kaarel ja Kairi võtsid koos oma südameasjaks mõõdistada ära meie elukoht ja talu. Mina mõtisklesin koos Annekesega moekollektsiooni ideid ja Eva, Madis ja Sonja läksid kuhugi teise külla materjali otsima.
Hommikul enne poodi minemist tuli üks kohalik tädi meie juurde kaema, et mis tegelased me sellised oleme, sain teda filmitud huvitava nurga alt. Hiljem avastasin end Nelega koos päikesepitsi punumas ja nokitsesime koos päris tükikene aega. Õhtul saabusid Nekrosovosse ka meie kadunud kaaslased Andres ja Marje, siis sai muljetatud ja vaikselt veini libistatud. Kairi ja Anne hõivasid köögi ja valmis rikkalik õhtusöök - pastapolognese. Selle tegemiseks sai külapealt küsitud suur pott ja ahju köetud. Õhtul sai veel Sonjat ja Madist natukene joonistada (Andres veits segas mind, teipisin ta sellepärast maalriteibiga muumiaks) Öösel oli toas ikka meeletult palav magada ja kuna aknad lahti ei käinud ja uksest tormasid sisse sääsed ja parmud, siis polnud ka õhku mida hingata.

26.07.2008......Kaarli seiklused auto katusel ja sõit Nekrosovosse

Hommikul oli kõik kastene ja lõkkeplats selline nagu ta õhtul jäeti. Lõõskav päike kutsus meid päevitama ja hiljem käisime veel Evaga väikese tiiru küla peal ja tutvusime kohalike inimestega. Poes sai Eva laadida oma kaamera akut ja tasuks selle eest andis poemüüjale Anne Veski plaadi, mis seal eesti keelsete lauludega hiljem kõlas. 17.00 otsustati hakata häälega Nekrosovo poole liikuma. Grupeeruti 3-4 kaupa ja mina asusin Kairi ja Kaarli seltsis teele. Pikka aega keegi meid peale ei võtnud, siis tuli üks dsiip ja peatus, see oli pilgeni täis meie inimesi, ka meid mahutati kuidagi ära....ainult Kaarel ei tahtunud enam mahtuda ja tema pandi koos kotiga katusele. Algas meeletu sõit, mida saatis laul ja melu. Vahepeal koputati katusele ja vaadati varju pealt, et kas reisikaaslane katusel ikka olemas on. Juht oli igati vahva mees ja tundus olevat avatud mõttemaailmaga (lai silmaring, rahvusvahelised suhted), tegeles emata jäänud karupoegade üless kasvatamisega. Ta sõitis nimme veel läbi metsa, et näidata meile kohalikku surnuaeda. Tee oli seal loogeline ja mägine, Kaarel sai katusel nähtavasti palju okstega võidelda. Meid viidi Nekrosovos meie sihtkohta - Lapinite kaugelt sugulaste juurde, sealne aura meenutas kangesti Lõuna- Eestit. Meid pandi istuma ja pakuti külakosti (piima, kartulit, kurki, maasikamoosi, saia, viina) ja vesteldi. Lisaks sellele anti meie käsutusse üks tühi maja, mis oli kunagi kuulunud eestlastele. Olime äraütlemata õnnelikud. Õhtul sättisime end uues kodus sisse ja üritasin pakisuppidest midagi söögi taolist valmistada kuuma vee abil. Ainus nõu oli meil üks plekkauss ja plastlusikad ja sealt ühisest kausist nagu vanad eestlased kunagi siis lürbiti seda hirmsat suppi. Magama sättisin end kirjutuslaua alla (hea turvaline).

25.07.2008.....Posnia jõe ääres

Hommikul panime oma asjad kokku ja valmistusime Toropetsi minema. 14.00 umbes tuli rong ja Soolamees ootas meiega koos rongi. Rongis kohtasime Andrest, Marjet ja Üllot (nad olid juhuse tahtel samas vagunis kuhu meie tulime). Toropetsis oli selline teadmatuse tunne ja minnalaskmise noot õhus, vedelesime kuskil Leenini kuju juures pargis ja libistasime õlut, mängiti parmupilli ja oldi niisama. Siis otsustati edasi sõita Posniasse ja jäime bussi ootama. Sihtkohta jõudes peatus buss poe ees ja kuna meil samal päeval edasi transporti polnud, otsustati jääda jõe äärde laagrisse. Panime püsti oma laagriplatsi küla põhilisse ujumiskohta. Andsime kohalikele jõnglastele sõpruse sõlmimiseks kommi ja hiljem tuli meil veel konservidega toita külakoeri. Käisin jões ujumas, vesi oli külm ja kiire vooluline kuid väga madal. Õhtu edenedes tegime lõkke. Hiljem tegin Evale massaazi ja järsku tõdesid minu silmad järgmist vaatepilti: Andres oli paljalt vees, Üllo ulatas talle kaldalt veini ja Anne ning Marje lükkasid Üllo kogu täiega vette, Üllo kättemaksus tiris nad vette ja kõik olid koos passide ja dokumentidega märjad. Dokumente kuivatati muidugi lõkkes ja paberi restaureerija Riin ainult vangutas selle asja peale pead. Õhtu jätkus samas vaimus. Mõned meist tegelesid ka teistsuguste asjadega, nt. Kairi ja Kaarel tinistasid parmupilli mängida. Magama mindi selliselt, et pandi penomatid ritta ja tihedalt üksteise kõrvale, et oleks soojem. Kotid ja videotehnika sidusime kummipaelaga ühisesse ketti ja mõlemast otsast äärmiste käe külge (varga alarm). Olin Eva ja Riini vahel ja imestasin, et mida ometi see Eva sipleb jalgadega - pärast selgus et need olid "Ossosje põdrad" (eks asjaosalised teavad isegi millega tegu). Öösel oli päris soe magada, õnneks ei sadanud.